Vaadates suvalist Maailma Kaubanduskeskuse varisemise videot, püüab esmalt pilku hoonete lagunev osa. Aga kui jälgid piiri kohe hävingust allpool, siis näed tolmupahvakuid hoone külgedelt välja paiskumas veel enne, kui varing nende korrusteni jõudnud on. Nende seletamiseks on kaks võimalust:
a) Hooned ei varisenudki kokku Boeing 767 lennukite tõttu, mis sinna sisse sõitsid, ega ka järgnenud tulekahjus tekkinud kahjustusest hoone kandestruktuuridele, vaid tegemist oli hoopis etteplaanitud õhkamisega, mille tõenduseks on need samad varingust allpool toimuvad pahvakad ja mille korraldajaks oli Ameerika Ühendriikide enda valitsus või vähemalt mingi osa sellest valitsusest.
b) Aknad purustas kokkusurumisel tekkinud rõhk.
Inimesed, kes usuvad esimest varianti, usuvad, et ka Pentagoni ei tabanud kaaperdatud reisilennuk. Tõendina saab vaadata dokumentaalkaadreid õnnetuspaigast - see lihtsalt ei näe usutav välja. Auk Pentagoni seinas ei klapi lennuki suurusega ja lennuki rususid ei paista. Eksperdid seletavad, et augu Pentagoni seina tekitas lennuki karkass peale seda, kui oli tiivad juba kaotanud. Aga kus need tiivad siis on? Muru peal ei paista isegi mõnda suurt vagu, mida lennuki tiib võiks maasse jätta. Kas piloot oli üldse selliseks manöövriks suuteline? Ta põrus lennueksamil vaevalt nädal enne õnnetust. Pentagoni töötajad tundsid üleüldse kordiidi lõhna, mis on omane kaugmaa rakettidele.
Selliste mõtete mõlgutamine on võimas emotsioonitekitaja. See rõhub mõtiskleja omaenese tarkusele. See tekitab tunde, nagu oleks mõtleja eraldi sellest lambakarjast, kes usub kõike, mida neile ette söödetakse. Et tema on eriline. Et tema mõtleb ise omaenda pea ja loogikaga, mitte ei nooguta kaasa ametlikele versioonidele ja ekspertide hinnangutele. Selle mõttekäigu peamine viga on selles, et inimese võime omaenese tarkusest järeldusi teha, on vigane.
Korvpallur viskab järjest sisse viis korvi. 'Ta sai õige koha kätte,' sosistab üks pealtvaataja teistele. Kuid siis lähevad järgmised viis viset mööda. Mis tema õige kohaga juhtus? Ta ju ei liikunud vahepeal? Ratsionaalselt vaadates mingit õiget kohta ei olnudki. Inimesel on tung näha universumis mustreid ja uskuda, et asjad on omavahel seotud. Nii et kui nähakse korvpallurit, kes viis korda järjest tabab, paneme sellele nähtusele kohe sildi külge. 'Ta sai õige koha kätte'. Isegi kui reaalsuses oli tegemist viie järjestikkuse juhusega.
Kui anda inimesele hinnata riski suurust kahel erineval juhul - kui tal on 20% võimalik oma raha duubeldada või 20% võimalik oma raha kaotada, siis esimesel juhul hinnatakse 20% suureks tõenäosuseks, teisel juhul aga väikeseks tõenäosuseks. Ometi on 20% ikka 20%. Kui täringut veeretades on vaja suurt arvu, heidab inimene täringuid kõvasti ja kaugele, kui vaja väikest arvu, siis õrnalt ja lähedale. Meie loogika järgi ei kukuks auto ja arbuus taevast alla sama kiirusega. Meie loogika järgi ei saa inimesel olla võimalik vedeliku peal joosta. Meie loogika on vigane ja teadus lükkab seda alatasa ümber.
Vandenõuteooriad pakuvad inimesele lihtsaid ja loogilisi lahendusi. Inimene ei taha uskuda, et käputäis terroriste oleksid võimelised korda saatma midagi nii katastroofilist, nagu toimus 9. septembril, 2001. Maailm oleks palju loogilisem, kui nii suuri sündmusi suudavad korda viia vaid suured organisatsioonid. Kui kirjeldada inimestele presidendi atendaati - ühel juhul sellist, mis on edukas ja teisel juhul sellist, kus ohver elama jäi - siis hoolimata täpselt samadest asitõenditest usub palju suurem hulk inimesi vandenõu olemasolusse juhul, kui president suri. Vandenõuteooriad toovad selgust maailmasse, mis oleks muidu väga kaootiline ja raskesti mõistetav. Paraku ei ole reaalsus kergesti mõistetav.
Mis eristab siintoodud objektiivset teaduslikku käsitlust ja vandenõupropagandat on peamiselt selles, et teaduslikus käsitluses minnakse uurima fakte ja kui need on analüüsitud, võetakse julgelt vastu järeldus nendest faktidest, olgu siis tegemist oodatud tulemusega või täiesti ootamatu üllatusega. Vandenõu 'teadlased' panevad esmalt paika eesmärgi, siis sõeluvad välja kõik need tõendid, mis ei toeta nende uskumust ja kasutavad järelejäänud fakte oma vaadete levitamiseks. Sellepärast on vandenõuteooriate käsitlusi lihtsam lugeda - seal on iva, mida üritatakse kuulajale selgeks teha, samas kui teaduslik käsitlus toob välja üksnes hallid tõestatud faktid. Teaduslikus uurimuses tõdetakse, et X inimesi nägid seda ja Y inimesi seda. Propagandas öeldakse ainult X inimeste hulk, kes väidetut tõendavad ja Y jäetakse mainimata.
Julgemad vandenõufilmid, nagu näiteks Zeitgeist või ulmefilm.ee konkreetselt valetavad vaatajale. Näiteks väidetakse Zeitgeistis, et Egiptlaste jumal Horus sündis, nagu Jeesuski, neitsist ja löödi hiljem risti, kust ta kolm päeva hiljem üles tõusis. Igaüks, kes tunneb egiptlaste ajalugu teab, et see on absurd. Horuse ema oli Isis, kes magas mehega, kelle ta enne surnust üles äratas. Pole ühtegi legendi, mis räägiks, nagu oleks Horus kunagi risti löödud, rääkimata kolm päeva hiljem üles tõusmisest. Need filmid on sedasorti jõhkrate valedega täidetud.
Kõige hämmastavam vandenõuteoreetikute omadus on märgata kõige pisemaidki ebakooskõlasid ametlikes versioonides ja jätta igasuguse tähelepanuta ebausutavad kohad enda teoorias. Nad märkavad pisikest lahtist otsa teise poole väidetes ja toovad selle päevavalgele, nõudes, et keegi need ära seletaks või vastasel juhul tunnistaks, et vandenõu on tõelisus. Vahepealset varianti ei ole. Kergeusklik inimene lähebki kaasa - reaktsioonist väitele, mitte faktile. Ta ei vaevu kontrollima, kes mida millalgi tegelikult ütles, mis uuring see on, mida talle äsja viidati või mis temperatuuril mingi konstruktsioon tegelikult sulama hakkab.
Vandenõuteoreetikute loogika on selle koha pealt tagurpidi. Nemad on need, kes peaksid püsti panema teooria, mis juhtunut tervikuna paremini seletab, mitte ei pea need inimesed, kes üldtunnustatud versiooni usuvad, selgitama neile pisikesi arusaamatusi ametlikus versioonis. Olen nõus, Pentagonis toimunud õnnetusest tehtud fotod näivad paigast ära. Aga kui tegemist oli pommi või raketiga, siis mis sai sellest reisilennukist? Mis sai pardal olnud reisijatest, kellest mõned jõudsid koju helistada ja lennukil toimuvat kirjeldada? Mõrvatud? Mujale saadetud? Kuidas seletada kõiki tunnistajaid, kes nägid oma silmaga lennukit Pentagoni seina kihutamas? Selline operatsioon peaks hõlmama sadu, isegi tuhandeid tavainimesi. See, et nad kõik suu peavad trumpab oma ebaloogilisusega kõik veidrad dokumentaalfotod õnnetuspaigast.
Seda muidugi juhul, kui kogu maailma press, teadlasteühingud ja kohtumajad ei ole korraldaja käpa all. Õppisime hiljuti koolis skisofreenia sümptomeid, mille raames toodi näide luuludega patsiendist, kes väitis, et kõike kontrollivad juudid. Poode, panku ja isegi ülikoole. Kui psühhiaater ütles, et tema käis ka ülikoolis, aga võib käsi südamel lubada, et juhtkonnas polnud juute, siis ajas patsient silmad kissi ja tegi enda jaoks ainuvõimaliku järelduse, et psühhiaater ise on samuti juut. Kuidas sellisele inimesele tõde selgeks teha?
Või veel parem küsimus. Kuidas sellist vandenõu ise korraldada? Kas ei oleks lihtsam õhkida Pentagoni seina multika sarnaselt lennukikujuline auk? Korraldaja ju teab, et kõik inimesed näevad seda pärast piltidelt. Kui on kavatsus WTC torn õhkida, kas siis poleks lihtsam süüdi lavastada mõned araablastest pommipanijad, kui hakata hoone varisemist seletama teadlaste suhtes skeptilisele rahvamassile keerulise füüsikaga? Kui eesmärk oli saada endale Iraagi nafta, siis miks mitte lavastada kohe süüdi Iraak, vaid pidada enne sõda Afganistaanis, kus ei leidu tilkagi naftat ega muud maavara? Kas tõesti suudetaks läbi viia nii keeruline operatsioon nii keeruliste vahe-etappidega ja jätta samas sisse nii suured vead, et iga lihtne inimene, nagu mina ja sina, neid märgata suudab?
Kes on näinud filmi Armageddon, siis seal on selline koht, kus Ameerika president pöördub liigutavalt kokku pandud kõnega kogu maailma poole. Hoolimata imalast ameerikameelsusest on tema sõnum motiveeriv. Olen veendunud, et kui päriselt teataksid NASA teadlased, et Maa poole on kihutamas hävingut toov taevakeha ja kui me nüüd ennast kokku ei võta, tuleb lõpp, peaks suur osa rahvast seda ameeriklaste vandenõuks endale rohkem ressursse saada.
See on hea, kui inimene oma peaga mõtleb. Seda peaks soosima. Teisest küljest peab inimene mõistma, et tema enda mõistusel, isegi tema enda loogikal, on piirid ja need piirid on kitsad. Maailm, kus inimesed ei tee koostööd, kus ühe ala ekspert ei usalda teise ala eksperti, ei ole ilus paik. Kui mu auto laguneb ja ma ei oska seda parandada, viin ma selle töökotta ja usaldan, et remondimees teab ja ütleb, kuidas asjad on. Kui haige tuleb apteeki ja ei ole osanud ennast ise terveks teha, siis peaks ta usaldama, et apteeker teab ja ütleb, kuidas asjad on. Kui füüsikud ütlevad, et Maailma Kaubanduskeskuse varisemine on ametliku versiooniga kooskõlas, siis peaksime me usaldama, et füüsik teab ja ütleb, kuidas asjad on.
Maailmas on lurjuseid, kes seda usaldust varmalt ära kasutavad. Kuid on meie endi teha, kas laseme üksikutel tõbrastel rikkuda enamiku mainet. Mind ei huvita kui mul nahk mõned korrad üle kõrvade tõmmatakse. Mina eeldan, et võin sind usaldada.
