Olen viimaste nädalate jooksul veetnud õhtuid "Võõramaalase" seltsis. Sarja lugu on huvitav, aga mis teeb sellest briljandi, on kunstiline pool - värvid, riietus, atmosfäär, kaameranurgad. Kuna sari on uus, siis kehtib praegune arvustus justnimelt esimese hooaja kohta.
"Võõramaalane" loob nii mõjuva õhustiku, et peale igat osa jääb reaalsusesse naastes tunne, nagu oleksin päriselt kusagilt tagasi saabunud. Stsenaarium on haarav ka ajaloolisest aspektist ja kuigi ma ei ole ekspert hindamaks selle täpsust, jätab "Võõramaalase" esitatud ajalooline pilt igal juhul usutava mulje.
"Võõramaalane" on samanimelisel raamatuseerial põhinev lugu naisest nimega Claire, kes hiilib kauges šoti külas inglise turistina vaatama muistset druiidide rituaali, kuid segab end seeläbi sündmustesse, mis paiskavad ta 18nda sajandi Šotimaa mässumeelsete jakobiitide ajastusse. Kohalikud räägivad gaeli, mitte inglise keelt ja kui ka inglise keel suhu tuleb, siis tavakodanik vajab selle inglise keele mõistmiseks subtiitreid.
Eelkõige on tegemist draamaga, mis seab peategelanna huvitava emotsionaalse dilemma ette. Kadumisel jääb temast maha armastav abikaasa, kuid uutes oludes ja suurema lootuseta tagasi jõuda hakkavad temas tärkama tunded kohaliku šoti vägilase vastu. Vaatemäng paneb emotsioonid keerama läbi selle, et näitab peategelanna ja nooruki vahel kasvavat intiimsust vaheldumisi stseenidega Claire´i hoolivast abikaasast, kes teda iga hinna eest üles leida püüab.
Vaatajale ei jäeta kahtlust, et Claire´i ja tema abikaasa suhe oli tundeline ja hooliv. Samas pole midagi ebasiirast ka Claire´i ja noore šotlase vahelises tundemöllus. Kui kasvõi üks kahest mehest oleks natukenegi jobu, võiks armukolmnurgale olla lihtne lahendus, aga sellist väljapääsu "Võõramaalane" ei paku. (Kuuldavasti küll minnakse selle labase tee peale järgmistes hooaegades).
Ei maksa sellest arvata, et "Võõramaalase" sisu taanduks ajaloolisele seebikale. Romantika kõrval leidub ka näpuotsaga erootikat ning ohtralt vägivalda. Viimases osas aset leidvad jõhkrused on nii rängad, et mul oli raske uskuda, et seda teleekraanil näen. Vastik vaadata, aga tugev punkt originaalsuse eest, sest midagi nii häirivat, eriti vaimu murdmise mõttes, pole ma varem üheski teoses kohanud.
Kuigi sarjas lahti rullunud sündmustest suur osa lahenevad, jäävad otsad siiski selgelt avatuks, et tegijad saaksid välja imeda järgmisi hooaegu/raamatuid. See, koos ebausutavalt ühekülgsete pahategelasetega olid tõrvatilgad "Võõramaalase" meepotis.
Sarjast leidub treilereid, aga ükski neist ei anna nii hästi edasi "Võõramaalase" tunnet, nagu selle algustiitrid ja muusika.
