Apteekrina olen kursis terve karja toodetega, mida müüakse kui immuunsüsteemi tugevdajaid, alates vitamiin C-st ja tsingist kuni punase päevakübara ja greibiseemnete ning igasuguste eksootiliste Soome seenekontsentraatideni. Guugelda immuunsüsteemi tugevdamist kas eesti või inglise keeles ja saad terve rea soovitusi, mida sisse süüa, et ergutada immuunsüsteemi ja vältida haigeks jäämist. Eriti praegusel aastaajal näib lubadus ahvatlev, aga selle kõige juures on üks väike miinus. Nimelt on see füsioloogilises mõttes bull shit.
Inimesed kipuvad ette kujutama, et immuunsüsteem oleks justkui mingi jõuväli või kilp, millele on võimalik jõudu juurde anda. See lihtne ettekujutlus on paraku tõest kaugel. Öelda, et miski teeb immuunsüsteemi paremaks, on umbes nagu öelda, et miski teeb maja paremaks. Nagu majal on ka immuunsüsteemil erinevad osad, mis kõik täidavad erinevaid eesmärke. Majal on võimalik katust paigata või soojuskadu vähendada või uus tapeet seina panna aga on nonsenss palgata remondimees ja anda talle ilma täpsustamata ülesanne maja 'paremaks' teha.
Laias laastus jaguneb immuunsüsteem kaheks osaks: kaasasündinuks ja omandatuks.
Kui keha avastab 'sissetungijad', siis esimesena reageerib sellele kaasasündinud immuunsus. Kaasasündinud immuunsus on küll kiire, aga samas kohmakas. Kaasasündinud immuunsuse taktika on brutaalselt ja valimatult haigustekitajaid erinevate vahenditega ahistada. Ta uhab nende välja loputamiseks läbi kõik käigud ja uksed (mida sina tajud tati ja röga eritamisena), keerab nende elusalt põletamiseks põhja temperatuuri (mida sina tajud palavikuna) ja tõmbab kuni probleemi lahenemiseni põhisüsteemid välja (mida sina tajud väsimuse ja paksu peana ning mille eesmärk on hoida sind kodus paigal, et haigustekitajale väljast lisajõude ei saabuks).
Omandatud immuunsus kasutab aga hoopis teist taktikat. Võrreldes kaasasündinud immuunsusega on need vennad nagu K-Komando, kes teavad täpselt kuhu ja kuidas vaenlast rünnata ning teevad seda läbimõeldult ja sihitult, ilma sinu keha selle käigus laastamata. Tekib küsimus, et miks me üldse seda esimest kaasasündinud immuunjõhkardite punti kasutame. Vastus on lihtne - omandatud immuunsus ei ründa uisapäisa, vaid alles pärast seda, kui luuretöö ja ettevalmistus on korralikult ära tehtud, ehk patogeenid tuvastatud ja kloonitud piisav hulk antikehi. Selleks kulub neil aega umbes nädala jagu.
Ühed peamised 'K-Komando' tegijad on tsütotoksilised T-lümfotsüüdid ehk T-tapjarakud, mis lüüsivad haigusega nakatunud rakke. Neid abistavad CD4+ rakud, kes otsivad hävitamist vajavaid sihtmärke ja edastavad vajadusel rünnakusignaali . On olemas üks RNA viirus, mis ründab sihilikult CD4+ abistajarakke. Kui CD4+ tase on viidud piisavalt madalale, muutuvad T-tapjarakud kasutuks, sest ilma CD4+ tähistustööta ei oska nad kedagi rünnata. Tulemusena kaotab omandatud immuunsus oma töövõime ja inimene jääb tõsiseltvõetava imuunkaitseta. Tavaliselt saabub surm mõne järgneva vähegi tõsisema haiguse läbi. Selle viiruse nimi on Human Immunodeficiency Virus ehk HIV.
Omandatud immuunsuse kutte tugevdada ei anna. Kui jätta kõrvale vähkkasvajate ravis kasutatavad immunomodulaatorid, mis on omaette keeruline teema, siis ainuke, mille kaudu omandatud immuunsue tööd on võimalik efektiivsemaks muuta, on vähendada aega, mis kulub selle aktiveerumiseks. On ainult üks võimalus seda aega vähendada ja see on väikestes kogustes mõne kindla haigustekitaja või selle äratuntavate osade kehasse viimine, misjärel omandatud immuunsus saab juba ettevalmistused ära teha ja kui seesama haigus täies mahus peale peaks tulema, on immuunsüsteem selleks valmis. Seda nimetatakse vaktsineerimiseks.
Vähki on keeruline ravida, sest erinevalt enamustest haigustest, mida põhjustavad inimorganismi sisse tunginud võõrad patogeenid ja kus saab kasutada 'mürke', mis on ohtlikud haigustekitajale, kuid mitte inimrakkudele, on kasvaja korral probleemi tekitajaks inimese enda kontrolli alt väljunud rakud, keda immuunsüsteem sissetungijaks ei pea ja keda on raske ka ravimitega selliselt 'sihtida', et terved rakud ei kannataks. Sageli kasutatakse meetodeid, mis hävitavad kasvajale omase kiire paljunemistempoga rakke, kuid selle kõrvalmõjuna kahjustuvad ka need organismiomased rakud, mis kiiresti jagunevad, nagu näiteks juukse-, vere- ja sugurakud. Moodsam, kuid praegu veel piiratud kasutusvõimalusega meetod on monoklonaalsete antikehade organismi viimine, mille üks rakendusviis on tähistada vähirakud selliselt, et immuunsüsteem hakkaks neid ära tundma. Kuna monoklonaalsed antikehad avaldavad toimet immuunsüsteemi vahendusel, loetakse neid immunomodulaatoriteks. Sellel on aga vähe pistmist üldise immuunvastuse võimendamise ja veel vähem külmetushaiguste eest kaitsmisega.
On põhjus, miks mingisugused päevakübara tinktuurid ja seleenid ei saa olla ravimiregistris registreeritud, vaid on müügil ainult 'toidulisanditena', mis tähendab, et tootel pole võimalik tõestada mitte mingit meditsiinilist toimet. Keegi ei takista inimesi ilma toimeta asju müümast ja ostmast, küll aga takistab seadus neile seejuures seda toimet juurde valetamast. Kui võtad vaevaks mõne nendest karpidest kätte võtta ja lugeda, mis taga kirjas on, siis näed seal suurt ümmargust ümbernurga mulli, kus pole mainitud midagi konkreetset immuunsüsteemi või külmetushaiguste ennetamise kohta. Kui sa seal midagi sellist siiski märkad, on põhjust teavitada tarbijakaitseametit, sest toidulisanditele on seadusega keelatud omistada 'haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi'. Konkreetne sõnastus on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1169/2011 artikliga 7, millele viitab Eestis hetkel kehtiv Toiduseadus paragrahviga 38-4. Eelnevalt kehtis samasugune keeld Eesti enda seadusest tulenevalt.
Kuna omandatud immuunsust on võimalik mõjutada ainult vaktsiinide kaudu, on ainukeseks teoreetiliseks variandiks, kuidas mingi greibiseeme immuunsüsteemi mõjutada saaks, selle esimese brutaalse kaasasündinud immuunsuse võimendamine. Nagu öeldud, tähendaks see veel paksemat pead, kõrgemat palavikku ja tatisemat olemist. Ilmselt mitte see, mida immuunsuse ergutaja loodab saavutada.
Tuleb siiski ära mainida, et immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks on tõepoolest vaja mitmeid mikroelemente ja vitamiine, millede hulka kuuluvad ka eelmainitud vitamiin C (ja A ja E) ja näiteks seleen ning tsink. Normaalselt toituv inimene saab neid aga piisaval määral oma toidust. See eeldab, et menüüs on nii liha kui aed- ja puuvilju. Kui ületada lisanditega nende vajalike ainete hulk, siis immuunsüsteem sellest tugevamaks ei muutu, justnagu sa ei saa oma toitu kiiremini söödud kui ma sulle kümme kahvlit annan. Kehvalt või selekteeritult toituvatel isikutel (nt taimetoitlastel) võib lisandite tarvitamine normaalseks immuunvastuseks täiesti vajalik olla.
Mida siis saab ette võtta, et haigeks jäämist vältida? On mõnend abinõud, millest tõepoolest abi on. Nagu juba nimetatud, on oluline osa heast tervisest mitmekesine toitumine, et varustada organismi kõigi toorainetega, mida võitluseks patogeenide vastu vaja on. Erinevalt kahtlaste taimede või vitamiinide õgimisest on teaduslikult tõestatud regulaarse (kuid mitte liigse) füüsilise treeningu korrelatsioon vähema haigestumisega. Reaalselt tõestatud abi leiab ka 'värskest õhust' ehk minimaalselt kinnises ruumis pooltõbiste inimestega aja veetmisest ja hoolsast hügieenist, mille all pean mõne näitena silmas nuuskamise järel kätepesu ja aevastamist peopesa asemel õlavarrele. Viimaseks ei saa alahinnata hea tuju positiivseid mõjusid või õigemini halva tuju negatiivseid. Psühholoogiline stress raskete töötundide või keerukate suhteprobleemide tõttu leiab ilma naljata reaalse väljenduse pärsitud immuunvastuses, nii et ei maksa unustada mõnusat pikka und ning ikka ja jälle enda jaoks aja maha võtmist.
Lõppude lõpuks ei tohiks aga olla ülekohtune ka vitamiinisõbra vastu, kes on nii veendunud oma lemmmikpreparaadi toimes, et selle puudumine põhjustab talle stressi, mis nagu öeldud, on omakorda reaalne haigestumist soodustav tegur. Kui ta just neid purkide kaupa kurku ei kalla, on endale vitamiinidega keeruline liiga teha. Selles pole midagi halba kui kellelegi meeldib neid hommikuti krõbistada. Kui raha pole aga laristada ja vaja miskit ausat kaupa, millega haigestumist vältida, siis soovitan järjekordse tabletiks pressitud imelillekese ostmise asemel investeerida hoopis oma aega ja hankida selle eest tervislikud käitumisharjumused.
