Sellest tuleb üks piiratud arvustus, sest kui räägiksin kõigest, mis "Victoria" heaks filmiks teeb, rikuksin sellega kogemuse ära. Läksin filmi vaatama lihtsalt sellepärast, et mind kutsuti kaasa ja just see, et mul polnud mingeid eelteadmisi filmi taseme ega isegi žanri osas tegi kogemuse vägevaks.
Tegemist on draamataolise filmiga ühest õhtust noorte seltskonnas linna peal ja kogu film on üles võetud ainsa kaadriga, ehk kaamera "käib tegelastega kaasas" ja ei katkesta kordagi pilti.
Kuigi tegemist ei ole ühega nendest filmidest, kus mingi tegelane sündmusi kaamerasse jäädvustaks - filmitegelaste jaoks kaamerameest olemas ei ole - jäi filmi lõppedes minusse siiski emotsionaalne tunne, nagu oleksin nende sellidega päriselt äsja linna pealt tulnud.
Tahan veelkord rõhutada, et tegemist ei ole "Cloverfield" või "Blair Witch" moodi käsikaamera stiilis filmiga, vaid kvaliteetse stabiilse kaameratööga, mis lihtsalt kordagi kaadrit ei katkesta ja näitab ainult seda, kuhu kaamera parasjagu "vaatab", tegemata ainsatki ajalist või ruumilist hüpet. Just nii palju aega nagu sina filmi vaatad, kulub ka tegelastel filmisündmuste läbi elamiseks.
Tundele, nagu oleks ise filmi läbi elanud aitab kaasa ka see, et toimuv pole ulme ega õudukas, vaid pärismaailma usutav lugu (oma väikeste loogikavigadega). Midagi sellist, mille sarnast võiks ühel reede õhtul linna peal aega veetes endalgi juhtuda.
Näitlejad suudavad etendada just sellist kampa, kes ei tundu tegelastena filmist, vaid sellesama pundina, kes eelmisel nädalavahetusel Su akna all laaberdasid.
Kuigi suhted mängivad filmis olulist rolli, ei ole tegemist aeglase tõsiselt mõtliku looga vaid tempoka kaasahaarava sündmuste jadaga.
Kui usaldad natukenegi minu filmimaitset, siis tee endale teene, ära uuri selle filmi kohta enamat ja päris kindlasti ära vaata treilerit, sest see on üks nendest filmidest, kus vähenegi eelteadmine sündmuste kohta kogemuse ära rikub.
Lihtsalt hangi see endale, poe mugavalt teki alla ja naudi kvaliteetset filmi.
